Inglise keele ja ühiskonnateaduste õppesuund

21. detsembril oli meie klassi ajalootund Tartu Ülikooli ajaloomuuseumis, kus viibisime näitusel “Kukruse kaunitar ja tema kaasaegsed”. Tegemist oli õppekäiguga, kus peamine rõhk oli väljapanekute iseseisval uurimisel, nähtu üle rühmades arutlemisel ning seejärel uute teadmiste põhjal töölehtede täitmisel.

Esimene rühm uuris, kuidas näeb välja arheoloogi töö maapinna kaevamise ja leidude põhjal järelduste tegemise vahel ning millised on nende tööriistad alates hambaharjadest-labidatest ning lõpetades soojapuhurite-diiselmahutitega.

Teine ja kolmas rühm uurisid haua-aardeid ning leidsid, et 800 aastat tagasi olid hauapanusteks erinevad ehted, relvad ning ka savipotid, millega oletatavasti pandi lahkunule kaasa toitu hauataguseks eluks. Veel avastati, et Kukruse väljakaevamistelt leiti lisaks tavahaudadele ka kenotaaf-haudu. Kenotaaf on sümboolne matus, mis korraldati juhul kui surnukeha ei olnud kättesaadav, näiteks hukkunud sõja- või uppunud meremehele. Et kenotaaf-matuste jälgi leiti ka Kukruse väljakaevamistel, väljendub selles, et leiti haudu, kus olid vaid esemed ning puudusid lahkunu säilmed.

Neljas rühm uuris üht konkreetset hauast leitud luustikku. Selgitati välja erinevad seigad seoses säilinud luustikuga, näiteks uuriti luustiku suunda ilmakaarte suhtes, säilinud luude olukorda ning hauapanuste paiknemist luustiku suhtes.

Viies rühm üritas ehteid ning riiete detaile uurides välja mõelda, millised võisid välja näha muinas- ja keskaja piiril elanud Eesti inimesed. Kuna päris kindlad vastused hetkel puuduvad ning uurimistööd alles käivad, tuli säilinud detailide põhjal välja pakkuda vaid hüpoteese. Leiti, et enamus rõivaid olid kaunistatud kangast säilitava pronksiga ning ehted olid enamasti metallist. Haudadest olid arheoloogid leidnud palju soonelisi käevõrusid, riidenõelu, kaelaehteid ning prosse. Ka riided olid mitmeti kaunistatud: naised kandsid nahast vööd, mille küljes rippus mõni tarberiist, näiteks nuga, ja kaunistuseks olid riietel ka pronksspiraalidest rõngad ja torukesed.

Kui iga rühm oli oma uurimistega lõpule jõudnud, kogunesime terve klassiga arheoloogide näidistelki, kus võtsime järgemööda läbi iga rühma töölehe, arutlesime läbi iga küsimuse vastused ning kuulasime, mida huvitavat teised teada olid saanud.

27. jaanuaril käisime programmi MINU RIIK raames Tallinnas külastamas Presidendilossi, Riigikogu hoonet ja Okupatsioonimuuseumi. Kohtuti ka EV Riigikogu liikme Margus Tsahknaga. Õpiti tundma EV riigiasutuste ülesehitust ja tööd.