Missugune on Kivilinna kool eeloleval 2018-2022 perioodil?

Perioodi 2018 – 2022 üheks olulisemaks eesmärgiks on hoida alles ja arendada edasi kõiki siiani hästi toiminud tugevusi koolis ning viia sisse uuendusi, mis täiendavad olemasolevat hästitoimivat süsteemi.

Võõrkeeleõppega alustatakse alates 1. klassist. Inglise keelt õpitakse kahel õppeaastal oma klassikollektiiviga koos. Alates 3. klassist jätkub õpe rühmades. 3. klassist alates alustatakse teise võõrkeele õppimist, milleks on vastavalt lastevanemate valikule kas vene või saksa keel. Soovijatel on võimalus 6. klassist alates õppida kolmandat võõrkeelt, mida viiakse läbi õppekavavälise tasulise teenusena. Kolmanda võõrkeelena on võimalik valida soome, prantsuse, huvi korral ka vene või saksa keelt.

Õpilaste digipädevuse arengu tagamiseks jätkatakse kooli digipöördega. Erinevate digivahendite ja digiülesannete kasutamine on õppeprotsessi loomulik osa. Selleks on koolis olemas nii statsionaarsed võimalused (kolm arvutiklassi) kui ka mobiilsed lahendused (tahvelarvutite klass ja plaanis on soetada juurde sülearvutite klass). Lisaks uuendatakse esitlusvahendite taristut. Tugevaks küljeks on kogu kooli hõlmav wifi-võrk, mis võimaldab õpilastel kasutada oma nutiseadmeid õppetöös (ehk VOSK-meetodit).

Üheks sihiks on digivõimaluste suurem kasutamine õppetöö diferentseerimisel, et pakkuda jõukohast tegevust nii kõrgema õpivõimekusega lastele kui ka neile, kes rohkem aega või tuge vajavad. Lisaks on seatud eesmärgiks õpilaste enda vastutuse suurendamise õppimise eest. Nende eesmärkide täitmiseks on kavandatud arengukava perioodil suurendada e-õppe osakaalu (näiteks igas kuus üks e-õppe päev).

Õpilaste arvutikasutusoskuse arendamiseks jätkakse eraldi informaatikaõppe tundidega 4., 6. ja 8. klassis. 4. klassis on informaatikaõpetuse fookuseks peamiste funktsioonide ja baasoskuste omandamine. 6. klassis tehakse lähemalt tutvust arvutikasutuse erinevate võimalustega (sh erinevad operatsioonisüsteemid), samuti autorikaitse ja netiturvalisuse küsimustega. 8. klassi põhiteemadeks on IT-võimaluste kasutamine uurimistööde läbiviimisel ning meediatöötluse aluspõhimõtetega tutvumine. Kõigis teistes klassides toimub antud arvutikasutusoskuse arendamine erinevatesse õppeainetesse lõimitult.

Kehalise kasvatuse tundide raames toimub 1., 4. ja 5. klassis tantsuõpe kõikidele õpilastele, kus omandatakse esmased algteadmised estraadi-, rahva- ja seltskonnatantsus. Tantsuõppel on õpilaste rahvuslik-kultuurilise arendamise seisukohast märkimisväärne roll. Selle tegevuse eesmärgiks on teadliku kultuuritarbija kasvatamine. 

Õppeainetevahelise suurema lõimigu toetamiseks on koolis loodud projektinädalate süsteem. Projektinädalatel toimub õpe koolis ühest üldteemast lähtuvalt, mida käsitletakse erinevate õppeainete kaudu, lõimides neid omavahel. Eesmärgiks on toetada õpilase tervikliku maailmapildi kujunemist koostöiselt õppides. Nädalad toimuvad üldjuhul kaks korda õppeaastas –  üks nädal sügisel ja üks nädal kevadel.

Huviharidust nähakse Kivilinna koolis kui õpilase arengu ühte olulisemat osa, mistõttu on teatud osa varasemast huvihariduse süsteemist ühildatud kooli õppekavaga. Eesmärgiks on pakkuda õpilastele võimalust omandada süvendatud teadmisi ja oskusi erinevates õppeainetes, luues olulise aluse nende ande arendamiseks. Töö andekate õpilastega on kooli üheks prioriteediks ja osaks sellest on õpilaste suunamine õpperingidesse, mis võimaldavad neil arendada nende tugevaid külgi.

Olulisel kohal koolis on laulmine  ja pilliõpe. Tegutsevad erinevad kooriliigid, väiksemad muusikalised grupid ja puhkpilliansambel. Koorilaulu ja pilliõppe eesmärgiks on muusikakultuuri edendamine, erinevate muusikatraditsioonide tundmaõppimine, nende väärtustamine ja taasesitamine. Koorilaul ja pillimäng on meie rahvuskultuuri oluliseks osaks ning seetõttu on see viidud sisse kooli õppekavasse. Lisaks arendab muusikaline tegevus laste loovust ja kujundab õigeid väärtushinnanguid.

Antud arengukava perioodil jätkatakse hindamissüsteemi arendustööga: analüüsitakse ja täiendatakse eelmisel perioodil alustatud mitteeristava hindamise süsteemi ning liigutakse eristavalt hinnatavates ainetes numbritelt tähtede süsteemile, mis võimaldab kasutada õpilastele õppimise tagasisidestamisel laiemat ja võrdsete vahemikega skaalat.

I kooliastmes jätkatakse hinnangupõhise hindamisega. Tagasisidet antakse õpilaste õpitulemuste tasemest lähtuvalt, oluline roll tagasisides on sotsiaalsete oskuste arendamisel. II ja III kooliastmes jätkatakse mitteeristava hindamisega järgmistes õppeainetes: kehaline kasvatus, muusika, kunst, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus, inimeseõpetus,  informaatika ja ühiskonnaõpetus (ainult 5. kl). Esimese õppeperioodi lõpus toimub õpilaste enesehindamine enesehinnangulehtede alusel. Arendustööna on plaanis enesehinnangu-lehtedele tuua juurde pädevuspõhine lähenemine.

Põhikoolis on üheks oluliseks eesmärgiks õpetada lapsi õppima, kujundada nendel vajalikud õpiharjumused ja -oskused. Sellest tulenevalt on 1. ja 2. klassis õpilastel päevakavas pikapäevarühma tunnid, kus pannakse alus esmastele õpioskustele ja -harjumustele. I kooliastme tähtsus õpilase õpioskuste ja -harjumuste kujunemisel on väga suur, mistõttu seatakse põhirõhk õpilaste õppima õpetamisel just sellele perioodile.

Õppetöö mitmekesistamine toimub lisaks igapäevastes õppetundides kasutatavatele erinevatele õppemeetoditele ka läbi projektide. Koolis kirjutatakse aktiivselt ja viiakse läbi projekte. Koolil on olemas pikaajaline projektide kirjutamise kogemus, seda eriti loodusainete projektide valdkonnas. Olulisel kohal projektide läbiviimisel on meeskonnatöö, mille aluseks on efektiivne koostöö.

Koostööd tähtsustakse igal tasandil – nii koolisiseselt kui ka väljaspool, sest see annab suurema võimaluse näha kogu kooliperel laiemat maailmapilti ja tagab õppetegevuse mitmekülgsemaks muutmise.

Oluline on lastevanemate suurem kaasamine kooli igapäevaellu. Regulaarselt käib koos kooli hoolekogu. Kord aastas toimub Lastevanemate Foorum (igast klassist on valitud 1-2 lastevanemate esindajat), kus on arutlusel hetkel koolis aktuaalsed teemad. Lapsevanemad on kaasatud õppetegevusse, näiteks ametite päeval on soovijatel võimalus tutvustada oma ametit või põnevat hobi, olla III kooliastmes läbiviidava loovtöö juhendaja. Kivilinna koolis toimub palju klassiväliseid üritusi, kuhu on oodatud lapsevanemad nii osalema kui ka üritusi läbi viima, näiteks orienteerumispäeva läbiviimine.

Kooli arengus on tähtis roll ka teistel huvigruppidel – koolis tegutseb aktiivne õpilasesindus ja õpilastel toimub igal aastal Laste Foorum, kus lapsed saavad rääkida kaasa koolielu olulistel teemadel.

Koolil on väljakujunenud head koostööpartnerid: Tartu Ülikool (oleme innovatsioonikool toetades õpetajakoolituse arengut, lisaks teaduskool jm), Tartu Keskkonnahariduse Keskus, Riigimetsa Majandamise Keskus, Tartu muuseumid ja teised teadusasutused (AHHAA); lisaks teeme avatud koolina head koostööd ka teiste koolidega, näiteks Tartust Annelinna Gümnaasium või välismaalt pikaajaline sõpruskool Soomes Ikaalinenis.

Kivilinna kool kuulub nii Tervist edendavate koolide kui ka Liikuma kutsuvate koolide ehk VUNK-koolide võrgustikku. Sellega seoses on kavas arengukava perioodil kujundada nii koolimaja füüsiline keskkond kui ka kooli õueala liikumist soodustavaks keskkonnaks. See tähendab eelkõige korraliku plaani koostamist kui ka vahendite soetamist. Lisaks viiakse sisse muudatusi ka kooli õppekorraldusse, et võimaldada lastele rohkem aega aktiivseks liikumiseks õues ja koolimajas. Ka tundides võtavad õpetajad eesmärgiks kasutada rohkem liikumist soodustavaid tegevusi.

Väärtusalane töö on üheks kandvaks aluseks põhikoolis, mis realiseerub erinevates traditsioonides, üritustes koolis.

Kõige parem õpetaja on ikkagi eeskuju. Kooli visioonis on rõhutatud koostöö olulisust, sest see on oskus, mida vajavad lõpetajad oma tulevases elus väga palju. Koostöiseks kujuneb õpilane aga üksnes koostöise õpetaja eeskujul. Tartu Kivilinna Koolis tegutsevad õpetajate õpikogukonnad, kus analüüsitakse ühiselt õppetegevust ja leitakse lahendusi ettetulevatele probleemidele. Analüüsi läbiviimiseks kasutatakse LP-mudelit (Learning Environment and Pedagogical Analysis), mis on pärit Norrast ning mille põhimõtteks on lähtekoht, et õpilase üheks suuremaks kujundajaks on teda ümbritsev keskkond.

Muutused on kavas ka koolielu üldise korralduse osas, kus on seatud eesmärgiks koondada erinevad toimingud ja regulatsioonid ühte keskkonda – kooli siseveebi. See toetab säästlikku majandamist nii majanduslike kui inimressursside osas.